16.10 – laupäev
Ma olin nädala sees üsna haige, istusin lihtsalt kodus ja vaatasin filme. Täna tunnen ennast õnneks juba palju paremini. Haiguse tõttu jäi mul kolm päeva koolist vahele. Õnneks teeme suurema osa tööst arvutis, nii et enamus asju tegin ära õigeaegselt. Tunnen, et mul oli neid päevi vaja, et olla veidi omaette ja rahus, kuna meid on majas kogu aeg nii palju, siis on see üsna väsitav vahel. Ma polegi väga saanud vaikuses mõelda oma kogemuse ja selle üle, mis kõik on toimunud.
Esimese poole päevast ei teinud ma väga midagi. Igal laupäeval on lastel nende spordiala mängud ehk nad kõik on igalpool laiali. Ma aitan omalt poolt nii palju kaasa, et suunan lapsi, et nad õigel ajal valmis oleks ja vaatan neid, kui vanemaid kodus ei ole. Mõnel laupäeval on mul õnnestunud ka paari mängu vaatams käia, kuid enamus laupäevadel on mind just kodus vaja olnud. Hommikul tegin ma ka kõne oma armsa perega Eestis. Ausalt öeldes räägin ma nendega vähem, kui ma alguses arvasin, aeg läheb nii kiirelt, et ma kuidagi unustan suhelda.
Õhtupoole läksin ma oma host-vanematega sööma Red Lobsterisse. Tellisin endale kausi krevettidega, mis oli päris hea, aga nagu siin ikka, siis ports oli päris suur. Üks nüanss veel, mis siin on tavaks- tellitud jooki täidetakse kohvikus tasuta nii kaua, kui sa restoranist lahkud. Teenindaja jälgib ja niikui klaas saab tühjaks, tuleb kallab aga juurde. Me istusime ja rääkisime üsna pikalt, tore oli natuke ka olla ilma väikeste lasteta. Pärast seda sõitsime tagasi koju ja panime ennast valmis tulevaseks seikluseks. Kuna on Halloweeni hooaeg, siis on ameeriklastel tavaks käia haunted housides, See on siis ehitatud ruum, kus sind hirmutatakse lõbu pärast. Selle maja nimi kus me käisime oli Awaken Haunted House. Sinna jõudes seisime me järjekorras umbes poolteist tundi, enne kui sisse saime. Põhimõtteliselt tuli siis läbi kõndida ette tehtud rada, mis oli ära dekoreeritud hirmsate dekoratsioonidega. Kõndides ehmatasid meid nii robotid, kui ka inimesed, kes kuskilt pimedast nurgast välja kargasid. Kõndisime me seda umbes 20 minutit ja minust ei saanud suurimat fänni, tagasi mind see väga ei kutsu. Selliseid maju on erinevaid, on ka selliseid, kus näitlejad võivad sind ehmatades ka päriselt katsuda, mis kõlab veel jubedamalt. Kogemuse pärast oli seda tore teha, kuid pikaks ajaks jääb see minu viimaseks:). Ma üritan alati uuele kogemusele jah öelda ja annan kõigele võimaluse, kunagi ei tea, mis mulle meeldida võib. Eks terve mu vahetusaasta on mugavustsoonist väljatulek, nii et natuke veel kaugemale sellest astuda pole enam nii raske.
Täna oli siis just sinna majja kutsutud Tony Mora, kes näitles siis esimestes “Halloween” filmides Michael Myers’ina. Sain koos host-vanematega temaga pildi tehtud, mis oli ka omamoodi uus kogemus. Pärast seda sõitsime otse koju, jäime üsna hilja peale, nii et koju jõudes oli kiire hambapesu ja otse magama.
Sihuke väike postitus siis siit teile Eestisse. Tahtsin teiega jagada minu väikest sisseelamist Ameerika kultuuris ühte kuulsamasse Halloweeni hooaega. Muud erilist sel nädalavahetusel ei juhtunudki, kuigi juba see hirmu-maja oli piisav, et rutiin lahtuks. Eks ma lisaks teile armsad lugejad, kirjutan seda ka endale, et hiljem oleks hea tegemisi meenutada. Olgem muhedad ja mitte hirmutatud!