19.04
Ma pole siia väga ammu kirjutanud… Ma enda arvates ei tee lihtsalt midagi põnevat ja ma kahtlen, et keegi soovib mu igapäevast igavat rutiini lugeda.
Täna sai mul 8 kuud USA-s täis, aeg lendab nii kiirelt ja ma pole kindel, kuidas ennast tunda selles hetkes. Muidugi olen ma väga õnnelik, et varsti saan oma pere jälle näha ja kõigi oma sõpradega koos aega veeta. Samas ma ei ole valmis lahkuma, ma tunnen, et aeg liigub nii kiirelt ja ma polegi veel jõudnud oma aega piisavalt nautida.
Koolis hakkas meil 3. trimester, uus tunniplaan ja uus rutiin. Kool saab mul läbi 20.mail ja lõpetamine toimub 26.mail. Lõpetamisest ja kõigest muust, mis kooli lõpus toimub, kirjutan teile kindlasti eraldi postituse.
Jagan teiega mu viimase trimestri tunniplaani ja minu mõtteid neist tundidest.
Esimene tund on mul Advanced Trigonometry, tund on lihtne ja lõpuks ma õpin midagi uut ka. Matemaatikaga pole mul siin kordagi raske olnud, mis võib-olla tuleb mulle ainult kahjuks, kui Eestisse naasen. Kontrolltööd on lihtsad ja ma saan enamasti esimesena valmis, mis tõstab mu enesehinnangu natuke liiga kõrgele. Ikka ja jälle mõtlen tänutundega oma super matemaatika õpetajale Eestis.
Teine tund on mul US History, esimene trimester võtsin ma juba US History A. See tund ei ole midagi väga lahedat, kuid õpetaja on hästi äge, mis teeb tunni toredaks. Ma alguses tahtsin selle tunni ära vahetada, kuid mul ei olnud paremat valikut. Praeguseks teemaks on Civil Rights Movement, põnev on õppida kuidas see Ameerika ajalugu muutis.
Kolmandaks tunniks on mul Into to Broadcasting. Tunnis õpime me filmima ja monteerima. Esimeseks projektiks on meil vaja filmida PSA (Public Servic Annoncment) ja siis peame filmima reklaamivideo. Tund on üldiselt väga põnev, kuid pole otseselt mulle, nii et ma olen natuke hädas. Mulle sobiks monteerimise osa, kuid ma pole piisavalt loominguline, et välja mõelda mida ja kuidas filmida. Eks lõpuks pean ma siiski kõik oma projektid ära tegema ja klassi läbima.
Neljandaks tunniks on mul Devolepment Psychology. Seal õpime me inimeseks kasvamist ning kuidas keskkond ja ühiskond mõjutavad inimese arengut. See on kindlalt mu lemmiktund, õpetaja on teinud kõik nii huvitavaks ja kaasõpilased teevad ka kõik põnevaks. Õpetajaks on mu klaasijuhataja, kes on lihtsalt imeline inimene ja suudab teha ka kõik halvad päevad hetkega paremaks.
Viimaseks tunniks on mul Physics B, esimesel trimestril võtsin ma Physics A. Üllatus küll, aga see meeldib mulle jälle väga, ma ei ole ikka aru saanud, miks siin mulle füüsika meeldib, kui Eestis ma ainult piinlesin selles aines. Pakun, et asi võib olla õpetajas ja ta õpetusstiilis, õpetaja on suur päiksekiir ja üritab teema teha nii arusaadavaks kui võimalik. Pidavalt teeb ta katseid, et näidata, kuidas füüsika tegelikult meid ümbritseb.
Kevadspordid on täies hoos, ma olin jalgpalli, tennise ja softballi (pesapall põhiliselt) trennide vahel, kuid otsustasin proovida midagi uut ja midagi, millega saan Eestis ka tegeleda. Nii et liitusin tennisega:))
Võtsin vist kolmandat korda elus reketi kätte, nüüd olen umbes 5 nädalat mänginud ja areng on nähtav! Sel aastal on minu koolil suur tiim, 26 on meid kokku ja kõik inimesed on nii armsad ja sõbralikud. Esimesed mängud on toimunud ja ütlen ausalt, ma pole veel eriti tugev vastane, kuid loodetavasti hooaja lõpuks olen ma arengus suure hüppe teinud. Innustab veel teadmine, et mu väike vend alustas ka Eestis sel aastal tennisetrenniga. Nii et saame õige pea mõõtu võtta.
Vahepeal võttis mu pere endale uue koera, kellega olen ma väga palju aega veetnud. Kuna ta on beebi ja minuga nii harjunud, siis kardan, et selle kutsika pean endaga kaasa võtma. Muidu on mõlemapoolne sügav igatsus tagatud.
Perega saan ma igapäevaga lähedasemaks, üritan viimased 2 kuud nendega veeta nii palju kvaliteetaega kui vähegi võimalik.
Pühapäeval olid lihavõtte pühad, esimest korda tähistasin ma seda püha nii suurelt. Eestis värvime me perega mune ja see on peaaegu kõik, mis me teeme. Kuna siin on mul palju noori õdesi ja vendi, siis oli aeda peidetud palju üllatusmune ja kõik lapsed said korvi kinkide ja kommidega. Lõunal tuli pere kõik kokku ja sõime piduliku lõunasöögi kõik koos.
Ma arvan, et see on hetkel kõik mis mul öelda on. Aeg läheb nii kiirelt, ma ei suuda uskuda, et mul on ainult 2 kuud veel jäänud. Ma luban, et ma kirjutan teile varsti jälle, nii et olge muhedad. Kaunist kevadet sinna kaugele Eestisse!